Folklooripäev lasteaias

Väärtustame oma rahva pärimuskultuuri ja peame oluliseks kanda edasi neid teadmisi ja oskusi põlvest põlve. 22. novembril tähistasimegi lasteaias folklooripäeva, et tutvustada lastele eesti rahvapille, rahvalaule ja rahvatantse.

Lapsed said ülevaate eesti rahvakalendri tähtpäevadest ja kombestikust. Lugesime salmikesi ja laulsime laulukesi, mis olid lastel suus juba väga vanal ajal ning mis läbi aastate on jõudnud ka tänapäeva. Näiteks „Tee kakku“, „Tii-tii tihane“, „Tiiu talutütrekene“. Lapsed said teada, millised on eesti rahvapillid ja kuidas need kõlavad: torupill, lõõts, kannel, parmupill, jauram, vilepill, kraapspill. Moodustasime üheskoos ka väikese rahvapilliansambli, kus lapsed mängisid rütmimunadega, õpetaja Anne jauramit ja õpetaja Käthlin viiulit. Mesimummide rühmast Kaidor oli aga muusikaringis selgeks õppinud ühe kandleloo, mida hea meelega teistele esitas. Ühises ringmängus sai iga laps ise kraapspilli mänguoskust demonstreerida. Video vahendusel tutvuti lisaks rahvapillidele veel erinevate rahvariiete ja rahvatantsudega. Suure lustiga õppisime kõik koos rahvatantsu Kaera-Jaan. Mängurõõmu pakkusid lastele veel rahvuslikud laulumängud “Vaene ja rikas mees” ning „Till-lill-lippu linnassed”

Kui laul sai otsa, laul läks metsa, siis suundusime käsitöötuppa. Saabuvat kadripäeva silmas pidades uuriti rahvusliku mustriga ilusaid kudumeid ning seejärel kujundasid lapsed endale värvilise villaga kindad ja meisterdasid toreda lõngalamba.

Folklooripäeva lõpetuseks, kui kindad-lambad valmis, ootas lapsi ees rahvustoidu – kama valmistamine. Iga laps segas endale paraja portsjoni kama ja selleks tuli tähelepanelikult kamajahu ning suhkru lusikatäisi loendada, et rahvustoit ikka maitsev saaks.

Killuke rahvapärimust rikastab igat Eesti last ja annab väe seda edasi kanda. Eriti mõtleme sellele sel õppeaastal, mil meie õppeaasta teemaks on “Meie ilus Eestimaa” ning Eesti tähistab peagi oma 100. sünnipäeva.

Õpetaja Käthlin

Rubriigid: Info. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.